Puurimipüha seadmine
- Est 9:20-32
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Suusani linn, Iraan
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Ahasveros, Mordokai, Ester
Lühikokkuvõte loost:
- Mordokai ja kuninganna Ester kehtestavad Puurimipüha mälestuseks juutide pääsemisest.
- Pidupäevad seotakse vaenlaste üle saadud võidu ja kurbuse muutumisega rõõmuks.
- Püha kinnitatakse kirjade ja määrusena kogu juudi rahvale põlvest põlve.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
- Mäletamine aitab hoida elus tõde raskelt võidetud vabadusest.
- Rõõm ja tänu ei ole iseenesestmõistetavad, vaid vajavad teadlikku harjutamist.
- Ühine mäletamine loob rahvale identiteedi ja vastupidavuse.
Ja Mordokai kirjutas need sündmused üles; ja ta läkitas kirjad kõigile juutidele kuningas Ahasverose kõigis maades, niihästi ligidal kui kaugel olijaile, kohustades neid, et nad igal aastal pühitseksid adarikuu neljateistkümnendat ja viieteistkümnendat päeva kui päevi, mil juudid said rahu oma vaenlastest, ja kuud, mil nende mure muutus rõõmuks ja lein pidupäevaks; nad pidid need tegema pidu- ja rõõmupäevadeks ning läkitama üksteisele rooga ja vaestele ande.
Ja juudid võtsid tavaks, mida nad juba olid hakanud tegema ja millest Mordokai neile kirjutas.
Kuna agaglane Haaman, Hammedata poeg, kõigi juutide vaenlane, oli kavatsenud juute hukata ja oli puuri, see on liisku heitnud nende tagakiusamiseks ja hukkamiseks – ent kui asi jõudis kuninga ette, oli tema kirjalikult käskinud, et Haamani kuri kavatsus, mille ta juutide vastu oli sepitsenud, tuleks ta enese pea peale ja et tema ja ta pojad puusse poodaks -, siis nimetasid nad neid päevi puurimiks, sõna „puur” järgi. Seepärast, vastavalt kõigile selle kirja sõnadele ja vastavalt sellele, mida nad ise olid näinud ja mis neile oli juhtunud, seadsid ja võtsid juudid muutmatuks kohustuseks ja tavaks iseendile ja oma järeltulijaile ja kõigile nendega liitujaile pühitseda igal aastal neid kahte päeva vastavalt eeskirjale ja määratud ajale, ja et neid päevi meenutaks ja pühitseks iga rahvapõlv ja iga suguvõsa igal maal ja igas linnas, et need puurimipäevad ei kaoks juutide hulgast ja et mälestus neist ei lakkaks nende järeltulijail.
Ja kuninganna Ester, Abihaili tütar, ja juut Mordokai kirjutasid kogu oma mõjujõuga, et kinnitada seda teist puurimikirja.
Ja kirjad läkitati kõigile juutidele Ahasverose kuningriigi saja kahekümne seitsmel maal sõbralike ja usaldusväärsete sõnadega, et neid puurimipäevi peetaks määratud ajal, nagu juut Mordokai ja kuninganna Ester olid need neile seadnud ja nagu nad ise olid endile ja oma järeltulijaile korraldusi teinud paastu ja kaebehüüu asjus.
Nõnda kinnitas Estri käsk need puurimi eeskirjad, ja need kirjutati raamatusse.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
- Mälu ja tähenduse kujundamine ajaloo kaudu.
- Kurbuse muutumine rõõmuks ja leina vahetumine pidupäevadeks.
- Jumala varjatud, kuid määrav sekkumine ajalukku.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
- Puur (loos) kui saatuse sümbol.
- Pidupäevad, rõõm ja kingitused vaestele.
- Kirjalikud määrused ja autoriteetne kinnitus.
- Põlvest põlve edasiantav mälestus.
