Ja neljasaja kaheksakümnendal aastal pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut, Saalomoni neljandal valitsemisaastal Iisraeli üle, siivikuus, see on teises kuus, hakkas ta Issandale koda ehitama.

 Koda, mille kuningas Saalomon Issandale ehitas, oli kuuskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kolmkümmend küünart kõrge.

 Eeskoda koja pealöövi esiküljes oli kakskümmend küünart pikk, vastavalt koja laiusele, ja kümme küünart lai – koja pikkusele lisaks.

 Ta tegi kojale võretatud aknad.

 Ta ehitas koja seina külge külgehitise ümberringi, ümber koja seinte – pealöövi ja tagaruumi – ja tegi külgkambrid ümberringi.

 Külgehitise alumise korruse laius oli viis küünart, keskmise korruse laius kuus küünart ja kolmanda korruse laius seitse küünart, sest ta tegi koja seina välispidi ümberringi järkmeliselt, et poleks vaja kinnitust koja seintes.

 Ja kui koda ehitati, siis ehitati see kivimurrus töödeldud kividest; ei kuuldud kojas vasaraid ega kirkasid, mitte ühtegi raudriista, kui seda ehitati.

 Külgehitise keskmise korruse uks oli koja lõunapoolses küljes; treppe mööda tõusti keskmisele korrusele ja keskmiselt kolmandale.

 Nõnda ehitas ta koja. Ja kui ta selle oli valmis saanud, siis ta vooderdas koja seedriplankude ja -laudadega.

 Ja ehitanud külgehitise kogu kojale, viis küünart kõrgete korrustega, kattis ta koja seedripuuga.

 Ja Saalomonile tuli Issanda sõna, kes ütles: „Selle kojaga, mida sa ehitad, on lugu nõnda: kui sa käid minu määruste järgi ja täidad minu seadlusi ning pead kõiki minu käske nende järgi käies, siis ma teen tõeks oma sõna, mis ma ütlesin su isale Taavetile: Mina asun elama Iisraeli laste keskele ega jäta maha oma Iisraeli rahvast.”

 Nõnda ehitas Saalomon koda ja sai selle valmis.

 Ta kattis koja seinad seestpoolt seedrilaudadega; koja vooderdas ta seestpoolt puuga, põrandast kuni laetaladeni; koja põranda kattis ta aga küpressilaudadega.

 Ja ta kattis kakskümmend küünart koja tagumisest osast seedrilaudadega, põrandast taladeni, ja ehitas selle tagaruumiks – kõige pühamaks paigaks.

 Koda, see on pealööv selle ees, oli nelikümmend küünart pikk.

 Seedripuu selle koja sees oli nikerdatud metskõrvitsate ja puhkenud õite kujuliselt; kõik oli seedripuu, kivi ei olnudki näha.

 Koja sisemuses seadis ta korda kõige pühama paiga, et sinna asetada Issanda seaduselaegas.

 Kõige pühama paiga ette, mis oli kakskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kakskümmend küünart kõrge ja mille ta kattis puhta kullaga, tegi ta seedripuust altari.

 Ja Saalomon kattis koja seestpoolt puhta kullaga, tõmbas kuldketid kõige pühama paiga ette ja kattis selle kullaga.

 Ta kattis kullaga kogu koja, kogu koja tervenisti; nõndasamuti kattis ta kullaga kogu altari, mis oli kõige pühama paiga ees.

 Ja ta valmistas kõige pühamasse paika kaks õlipuust keerubit, kümme küünart kõrged.

 Üks keerubi tiib oli viis küünart ja teine keerubi tiib oli viis küünart – ühe tiiva otsast teise tiiva otsani oli kümme küünart.

 Ka teine keerub oli kümneküünrane – mõlemal keerubil oli ühesugune mõõt ja ühesugune kuju.

 Üks keerub oli kümme küünart kõrge ja nõndasamuti teine keerub.

 Ta pani keerubid keset koja sisemist osa; ja keerubite tiivad laotusid nõnda, et ühe tiib puudutas ühte ja teise keerubi tiib puudutas teist seina, aga keset koda puutusid nende tiivad teineteise külge.

 Ja ta kattis keerubid kullaga.

 Ja ta nikerdas kõigi koja seinte peale ümberringi keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi niihästi sisemises kui välimises ruumis.

 Ja ta kattis koja põranda kullaga niihästi sisemises kui välimises ruumis.

 Ja kõige pühama paiga sissekäigule tegi ta õlipuust uksed; piitjala postid olid viietahulised.

 Ja mõlema õlipuust uksepoole peale nikerdas ta nikerdusi – keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi; ta kattis need kullaga, tagudes kulla keerubite ja palmide peale.

 Ja nõnda ta tegi ka pealöövi uksele õlipuust postid, mis olid neljatahulised, ja kaks küpressipuust uksepoolt: ühe uksepoole mõlemad tahvlid olid pööratavad, nõndasamuti olid ka teise uksepoole mõlemad tahvlid pööratavad.

 Ja ta nikerdas nende peale keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi ning kattis nikerdatu pealt siledaks taotud kullaga.

 Ja ta ehitas siseõue – kolm rida tahutud kive ja rida seedripalke.

 Neljandal aastal siivikuus pandi Issanda kojale alus, ja üheteistkümnendal aastal buulikuus, see on kaheksandas kuus, sai koda kõigis oma osades valmis, just nagu see pidi olema. Ta ehitas seda seitse aastat.