Templi ehitamine

„Selle kojaga, mida sa ehitad, on lugu nõnda: kui sa käid minu määruste järgi ja täidad minu seadlusi ning pead kõiki minu käske nende järgi käies, siis ma teen tõeks oma sõna, mis ma ütlesin su isale Taavetile: Mina asun elama Iisraeli laste keskele ega jäta maha oma Iisraeli rahvast.”
Kuldsalm
1Kn 6:12-13

Lühikokkuvõte loost:

  • Saalomon alustab Issanda templi ehitamist Jeruusalemma Moria mäele, paika, kus varem seisnud Arauna rehealune ja kus Aabrahami oli proovile pandud .
  • Tempel on ehitatud täpsete mõõtmetega ja kaetud seest kullaga.

  • Ehituses kasutatakse seedri- ja küpressipuid, ornamentidena on palmilehed ja kivid.

  • Saalomon järgib Jumala poolot määratud kavandit.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

  • Suurte ja pühendatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik täpne planeerimine ja ettevalmistus.

  • Pühendumine kvaliteedile ja detailidele peegeldab austust Jumala ja töö vastu.

  • Jumala juhised ja kavandite järgimine tagab eduka tulemuse.

  • Pühakodade loomine vajab nii vaimset kui ka praktilist pühendumust.

 

 Ja neljasaja kaheksakümnendal aastal pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut, Saalomoni neljandal valitsemisaastal Iisraeli üle, siivikuus, see on teises kuus, hakkas ta Issandale koda ehitama.

 Koda, mille kuningas Saalomon Issandale ehitas, oli kuuskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kolmkümmend küünart kõrge.

 Eeskoda koja pealöövi esiküljes oli kakskümmend küünart pikk, vastavalt koja laiusele, ja kümme küünart lai – koja pikkusele lisaks.

 Ta tegi kojale võretatud aknad.

 Ta ehitas koja seina külge külgehitise ümberringi, ümber koja seinte – pealöövi ja tagaruumi – ja tegi külgkambrid ümberringi.

 Külgehitise alumise korruse laius oli viis küünart, keskmise korruse laius kuus küünart ja kolmanda korruse laius seitse küünart, sest ta tegi koja seina välispidi ümberringi järkmeliselt, et poleks vaja kinnitust koja seintes.

 Ja kui koda ehitati, siis ehitati see kivimurrus töödeldud kividest; ei kuuldud kojas vasaraid ega kirkasid, mitte ühtegi raudriista, kui seda ehitati.

 Külgehitise keskmise korruse uks oli koja lõunapoolses küljes; treppe mööda tõusti keskmisele korrusele ja keskmiselt kolmandale.

 Nõnda ehitas ta koja. Ja kui ta selle oli valmis saanud, siis ta vooderdas koja seedriplankude ja -laudadega.

 Ja ehitanud külgehitise kogu kojale, viis küünart kõrgete korrustega, kattis ta koja seedripuuga.

 Ja Saalomonile tuli Issanda sõna, kes ütles: „Selle kojaga, mida sa ehitad, on lugu nõnda: kui sa käid minu määruste järgi ja täidad minu seadlusi ning pead kõiki minu käske nende järgi käies, siis ma teen tõeks oma sõna, mis ma ütlesin su isale Taavetile: Mina asun elama Iisraeli laste keskele ega jäta maha oma Iisraeli rahvast.”

 Nõnda ehitas Saalomon koda ja sai selle valmis.

 Ta kattis koja seinad seestpoolt seedrilaudadega; koja vooderdas ta seestpoolt puuga, põrandast kuni laetaladeni; koja põranda kattis ta aga küpressilaudadega.

 Ja ta kattis kakskümmend küünart koja tagumisest osast seedrilaudadega, põrandast taladeni, ja ehitas selle tagaruumiks – kõige pühamaks paigaks.

 Koda, see on pealööv selle ees, oli nelikümmend küünart pikk.

 Seedripuu selle koja sees oli nikerdatud metskõrvitsate ja puhkenud õite kujuliselt; kõik oli seedripuu, kivi ei olnudki näha.

 Koja sisemuses seadis ta korda kõige pühama paiga, et sinna asetada Issanda seaduselaegas.

 Kõige pühama paiga ette, mis oli kakskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kakskümmend küünart kõrge ja mille ta kattis puhta kullaga, tegi ta seedripuust altari.

 Ja Saalomon kattis koja seestpoolt puhta kullaga, tõmbas kuldketid kõige pühama paiga ette ja kattis selle kullaga.

 Ta kattis kullaga kogu koja, kogu koja tervenisti; nõndasamuti kattis ta kullaga kogu altari, mis oli kõige pühama paiga ees.

 Ja ta valmistas kõige pühamasse paika kaks õlipuust keerubit, kümme küünart kõrged.

 Üks keerubi tiib oli viis küünart ja teine keerubi tiib oli viis küünart – ühe tiiva otsast teise tiiva otsani oli kümme küünart.

 Ka teine keerub oli kümneküünrane – mõlemal keerubil oli ühesugune mõõt ja ühesugune kuju.

 Üks keerub oli kümme küünart kõrge ja nõndasamuti teine keerub.

 Ta pani keerubid keset koja sisemist osa; ja keerubite tiivad laotusid nõnda, et ühe tiib puudutas ühte ja teise keerubi tiib puudutas teist seina, aga keset koda puutusid nende tiivad teineteise külge.

 Ja ta kattis keerubid kullaga.

 Ja ta nikerdas kõigi koja seinte peale ümberringi keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi niihästi sisemises kui välimises ruumis.

 Ja ta kattis koja põranda kullaga niihästi sisemises kui välimises ruumis.

 Ja kõige pühama paiga sissekäigule tegi ta õlipuust uksed; piitjala postid olid viietahulised.

 Ja mõlema õlipuust uksepoole peale nikerdas ta nikerdusi – keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi; ta kattis need kullaga, tagudes kulla keerubite ja palmide peale.

 Ja nõnda ta tegi ka pealöövi uksele õlipuust postid, mis olid neljatahulised, ja kaks küpressipuust uksepoolt: ühe uksepoole mõlemad tahvlid olid pööratavad, nõndasamuti olid ka teise uksepoole mõlemad tahvlid pööratavad.

 Ja ta nikerdas nende peale keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi ning kattis nikerdatu pealt siledaks taotud kullaga.

 Ja ta ehitas siseõue – kolm rida tahutud kive ja rida seedripalke.

 Neljandal aastal siivikuus pandi Issanda kojale alus, ja üheteistkümnendal aastal buulikuus, see on kaheksandas kuus, sai koda kõigis oma osades valmis, just nagu see pidi olema. Ta ehitas seda seitse aastat.

 

 Ja Saalomon hakkas Issanda koda ehitama Jeruusalemma Morija mäele, kus Taavetil, tema isal, oli olnud ilmutus, paika, mille Taavet oli kindlaks määranud jebuuslase Ornani rehealuse kohale.

 Ta hakkas ehitama teise kuu teisel päeval, oma valitsemise neljandal aastal.

 Ja need on mõõdud, mis Saalomon Jumala koja ehituseks määras: pikkus, vana küünramõõdu järgi, kuuskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart.

 Eeskoda selle ees oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart pikk ja selle kõrgus oli sada kakskümmend küünart; ja ta kattis selle seestpoolt puhta kullaga.

 Ta vooderdas suure koja küpressipuuga ja kattis selle parima kullaga; ta tegi selle peale palmid ja pärjad.

 Ta kattis koja ilustuseks kalliskividega; ja kuld oli Parvaimi kuld.

 Ta kattis koja – palgid, läved, seinad ja uksed – kullaga ja nikerdas seinte peale keerubid.

 Ja ta tegi kõige pühama paiga; selle pikkus oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart; ta kattis selle parima kullaga, mida oli kuussada talenti.

 Ja kuldnaelad vaagisid viiskümmend seeklit; ka ülakambrid kattis ta kullaga.

 Ja kõige pühamasse paika valmistas ta valatud tööna kaks keerubit, need kaeti kullaga.

 Ja keerubite tiibade pikkus oli kokku kakskümmend küünart: üks tiib, viieküünrane, puudutas koja seina, ja teine tiib, viieküünrane, puudutas teise keerubi tiiba.

 Ja teise keerubi viieküünrane tiib puudutas koja seina ja teine viieküünrane tiib puutus kokku teise keerubi tiivaga.

 Nende keerubite tiivad olid laialilaotatult kakskümmend küünart; need seisid oma jalgade peal ja nende näod olid koja poole.

 Ja ta valmistas eesriide sinisest, purpurpunasest ja karmiinpunasest lõngast ja valgest linasest ning tegi selle peale keerubid.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

  • Jumala pühamu rajamine kui rahva usulise keskuse alus.

  • Täpsus, kord ja pühendumus tööprotsessis.

  • Inimliku tarkuse ja jumaliku juhendamise koostoime.

  • Ühtsus Jumala teenimisel.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

  • Ehituse mõõtmed ja materjalid kui kord ja pühaduse sümbol.

  • Kullaga kaetud sisustus kui au ja ilu väljendus.

  • Palmilehed ja ornamentika kui ilu ja püha tähistamine.

  • Armulaua ja pühamu jagamine osadeks kui jumaliku kohaloleku keskpunkt.

Scroll to Top