Eelija ja Sarepta lesknaine
- 1Kn 17:8-24
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Sarepta, Liibanon
- Asukoht: Siidon, Liibanon
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Eelija
Lühikokkuvõte loost:
Jumal käsib Eelijal minna Sareptasse, kus lesknaine peab teda toitma.
Lesknaisel on jäänud vaid peotäis jahu ja pisut õli, kuid ta kuuletub prohveti sõnale ja valmistab esmalt talle leiva.
Jumal teeb ime: jahu ja õli ei lõpe kogu põua ajal.
Kui lesknaise poeg sureb, Eelija palub Issandat, ja Jumal toob poja ellu tagasi.
Lesknaine tunnistab, et Eelija on tõesti Jumala mees ja tema suu kaudu räägib tõde.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumala õnnistus ja ime sünnivad sageli usu ja kuulekuse kaudu, isegi kui ressursid tunduvad olematud.
Väikesed teod usus – nagu jagamine või teenimine – võivad avada Jumala rohke õnnistuse.
Jumal näitab, et Tema hool ei piirdu ainult Iisraeliga – Ta aitab ka võõramaist lesknaist.
Kui kõik lootus näib kadunud, võib palve ja usk taastada elu, lootuse ja usu Jumalasse.
Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles: „Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal!
Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.”
Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: „Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!”
Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: „Too mulle ka paluke leiba!”
Aga naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis.
Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.”
Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.”
Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks: jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.
Ja pärast seda lugu sündis, et naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi.
Siis ütles naine Eelijale: „Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juurde mu süütegu meelde tuletama ja mu poega surma saatma.”
Aga ta vastas temale: „Anna mulle oma poeg!” Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse.
Siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: „Issand, mu Jumal, kas sa oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et oled surmanud tema poja?”
Seejärel ta sirutas ennast poisi üle kolm korda ja hüüdis Issanda poole ning ütles: „Issand, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!”
Ja Issand kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu.
Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles:„Vaata, su poeg elab!”
Siis naine ütles Eelijale: „Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Issanda sõna sinu suus on tõde.”
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala varustav vägi ja halastus puuduse ajal.
Usk ja kuulekus kui Jumala ime eeldus.
Elu ja surma üle valitsev Jumal – Eelija palve toob lapse tagasi ellu.
Jumalateenimise universaalsus – Jumal tegutseb ka väljaspool Iisraeli piire.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Leib, jahu ja õli – igapäevase hoolitsuse ja Jumala ustavuse sümbolid.
Lesknaine – nõrk ja abitu, kuid usu kaudu Jumala tööriist.
Eelija palve – prohveti vahendaja roll Jumala ja inimese vahel.
Elu ime – surmast ellu toomine näitab Jumala väge ja kaastunnet.
