Hiskija haigus
- 2Kn 20:1-11
- 2Aj 32:24-26
- Js 38:1-22
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Hiskija, Jesaja
Lühikokkuvõte loost:
Hiskija jääb raskelt haigeks ja prohvet Jesaja kuulutab talle, et ta peab surema.
Hiskija palvetab Issanda poole ja nutab. Issand vastab ning lubab talle veel 15 eluaastat.
Tervenemise kinnituseks teeb Issand ime: päikesevari liigub tagasi kümme astet.
Hiskija kirjutab pärast tervenemist tänulaulu (Js 38).
Hiljem läheb Hiskija süda kõrgiks, kuid ta alandab end, ja Jumala viha ei tule tema päevil (2Aj 32:24–26).
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Jumal kuuleb palvet, ka siis, kui olukord näib lootusetu.
Ausad tunded Jumala ees (pisarad, hirm, segadus) on osa usuelust.
Imet ei kasutata meelelahutuseks — tunnustäht antakse Jumala otsusel, mitte inimese nõudmisel.
Tervenemine või edu võivad tuua kiusatuse uhkuseks, mistõttu on oluline alandlikkus.
Jumal võib anda uue alguse, kuid ootab sellele vastuseks ustavust ja tänu.
Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale:„Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!”
Siis pööras Hiskija oma näo seina poole ja palus Issandat, üteldes: „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!”
Ja Hiskija nuttis kibedasti.
Aga Jesaja ei olnud veel väljunud keskmisest õuest, kui temale tuli Issanda sõna, kes ütles: „Mine tagasi ja ütle Hiskijale, mu rahva vürstile: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma teen sind terveks ja kolmandal päeval võid sa minna Issanda kotta.
Ma lisan su elupäevadele viisteist aastat ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.”
Ja Jesaja ütles: „Võtke üks viigimarjakakk!” Ja nad võtsid ning panid paise peale; ja ta sai terveks.
Aga Hiskija küsis Jesajalt: „Mis on märgiks, et Issand teeb mu terveks ja et ma kolmandal päeval võin minna Issanda kotta?”
Ja Jesaja vastas: „See olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on ütelnud: kas peab vari minema kümme pügalat edasi või kümme pügalat tagasi?”
Ja Hiskija ütles: „Varjul on kerge minna kümme pügalat edasi. Ei, parem mingu vari kümme pügalat tagasi!”
Siis prohvet Jesaja hüüdis Issanda poole, ja tema laskis varju, kuhu see Aahase päikesekellal oli laskunud, minna kümme pügalat tagasi.
Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas; siis palvetas ta Issanda poole, kes vastas temale ja andis temale tunnustähe.
Aga Hiskija ei tasunud heategu, mis temale tehti, vaid ta süda oli ülbe; seepärast oleks viha pidanud tabama teda, Juudat ja Jeruusalemma.
Et aga Hiskija oma südame ülbuses ennast alandas, tema ja Jeruusalemma elanikud, siis ei tabanud Issanda viha neid Hiskija päevil.
Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale:„Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!”
Siis Hiskija pööras oma näo seina poole ja palus Issandat ning ütles: „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!” Ja Hiskija nuttis kibedasti.
Aga Jesajale tuli Issanda sõna, kes ütles: „Mine ja ütle Hiskijale: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma lisan su elupäevadele viisteist aastat ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna.
Ja see olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on öelnud:
Vaata, ma lasen varjul, mis Aahase päikesekellal on laskunud koos päikesega, kümme pügalat tagasi minna.” Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud.
Juuda kuninga Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist:
„Ma ütlesin iseeneses:
Oma elupäevade poolel teel
pean ma minema
surmavalla väravaisse;
minult on röövitud mu ülejäänud aastad.
Ma mõtlesin:
Ma ei saa näha Issandat,
Issandat elavate maal,
ei enam vaadata inimest
maailma elanike keskel.
Mu telklaager kistakse üles
ja keeratakse minu käest rulli
otsekui karjase telk;
ma rullin nagu kangur oma elu kokku,
mind lõigatakse lõime küljest.
Enne kui päev jõuab õhtule,
teed sa mulle lõpu.
Ma ootasin hommikuni –
otsekui murraks lõvi,
nõnda murti kõik mu luud-liikmed.
Enne kui päev jõuab õhtule,
teed sa mulle lõpu.
Nagu pääsuke või rästas,
nõnda ma häälitsesin,
kudrutasin otsekui tuvi.
Mu silmad väsisid
kõrgusesse vaadates:
Issand, ma olen rõhutud,
astu mulle appi!
Mis oleks mul rääkida
ja temale öelda?
Tema ju tegi seda!
Ma kõnnin tasakesi kõik oma aastad
oma hinge kibeduse pärast.
Issand, nõndamoodi jäädakse elama
ja selles kõiges on mu vaimu elu:
sina teed mind terveks
ja hoiad mind elus.
Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks:
sina kiindusid mu hinge hukatuse augus,
sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha.
Sest surmavald ei kiida sind,
surm ei ülista sind,
hauda vajunud ei looda
su ustavuse peale.
Elav, ainult elav kiidab sind,
nõnda nagu minagi teen täna:
isa kuulutab lastele sinu ustavust.
Issand oli valmis mind päästma,
seepärast mängigem mu keelpillidel
kõik oma elupäevad Issanda kojas!”
Jesaja oli öelnud: „Tooge viigimarjakakk ja asetage paisele, et
ta saaks terveks!”
Ja Hiskija oli küsinud: „Mis on märgiks, et ma võin minna
Issanda kotta?”
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala suveräänne halastus — elu ja surm on Issanda käes.
Palve vägi ja isiklik suhe Jumalaga.
Alandlikkus vs. kõrkus — inimese süda on muutlik.
Tunnustähe roll usus: mitte lunimise, vaid kinnituse jaoks.
Jumal täidab oma tõotusi Taavetile — Hiskija elu pikendamine näitab, et Jumal hoiab endiselt oma liitu.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Pöördumine seina poole — täielik keskendumine Jumalale.
Pisaraid täis palve — inimlik ausus Jumala ees.
Jesaja sõnumite kahekordne tulek — otsust kuulutav ja halastus kuulutav sõnum.
Päikesevarju tagasiliikumine — loodu allutatus Loojale.
Tänulaul (Js 38) — isiklik tunnistus päästest.
Kõrkus pärast õnnistust — inimese nõrkus ja vajadus alanduse järele.
