Jeesus pannakse kaljuhauda
- Matteuse 27:57-61
- Markuse 15:42-47
- Luuka 23:50-56
- Johannese 19:38-42
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 30 või 33 pKr
- Alguskoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Jeesus, Joosep (Arimaatiast), Pilaatus, Maarja Magdaleena, Maarja (teine), Nikodeemos
Lühikokkuvõte loost:
Pärast Jeesuse surma ristil palub Joosep Arimateast Pilaatuse käest Jeesuse keha.
Joosep matab Jeesuse uude hada.
Maarja Magdaleena, Jeesuse ema ja teised naised vaatavad seda tegevust ja valmistuvad Jeesuse ihu eest hoolitsema.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Austus ja hoolitsus: Jeesuse matmine näitab austust Tema vastu, mis on eeskuju meie hoolivusest lähedaste ja kallite inimeste suhtes.
Lootus isegi surmas: Kuigi Jeesus sureb ja matetakse, algab sellest ülestõusmise lootus ja uus elu.
Usk Jumala plaanidesse: Rasked ja valusad hetked on osa suuremast Jumala lunastusplaanist.
Usaldus õiguse ja halastuse vastu: Joosep ei kartnud avalikult oma usku näidata, isegi kui see tähendas riski.
Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.
See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.
Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.
Tooltip test
Ja kui päev oli juba jõudmas õhtule, kuna käes oli pühade valmistuspäev, see tähendab reede, tuli Arimaatia Joosep, lugupeetud mees, Suurkohtu nõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, võttis julguse kokku ja astus sisse Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse ihu.
Aga Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonnaülema ning küsis temalt, kas ta tõesti juba suri.
Ja kui ta sai seda sadakonnaülemalt teada, kinkis ta surnukeha Joosepile.
Ja too ostis lina, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning paigutas ta kaljusse raiutud hauda ning veeretas kivi hauakambri ukse ette.
Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja vaatasid, kuhu ta pandi.
Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees, kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki, läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.
Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.
Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.
Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.
Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri.
Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.
Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute – Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu.
Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu.
Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme.
Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud.
Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast, sest see haud oli lähedal.
Loe ka teisi lugusid:
Vali tegelase järgi
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Austus ja pühendumus – Jeesuse surma järgse hoolitsuse näide.
Lunastuse täitumine – surm kui osa Jumala plaanist päästa maailm.
Lootus ja ootused – matmine on vaid lõpp ühe loo alguses.
Jumala õiglus ja inimeste julgus – Joosepi avalik tegutsemine.
Naiste ja jüngrite ustavus – nad on tunnistajateks isegi surmahetkel.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Uus haud – sümbol puhtusest ja uuest algusest.
Hingamispäev ja ajapiirangud – tõstavad esile tähtsust ja kiirust.
Pilaatuse luba – riiklik/seaduslik tunnustus sündmusele.
Matused kui armastuse ja austuse avaldus.
