Jeruusalemma koguduse elust

"Nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes."

Kuldsalm

Apostlite teod 2:42

Lühikokkuvõte loost:

See kirjakoht kirjeldab esimese kristliku koguduse elu Jeruusalemmas pärast nelipüha.
Usklikud olid pühendunud õpetusele, osadusele, leivamurdmisele ja palvetele.
Nad jagasid vara vastavalt vajadusele, kogesid Jumala ligiolu ja kasvasid nii vaimselt kui ka arvuliselt.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

Kristlik elu on kogukondlik, mitte individuaalne – Koos õppimine, palvetamine ja teenimine tugevdab nii üksikut kui ka kogukonda.
Järjepidevus usupraktikates – Nad püsisid õpetuses, palves ja osaduses.
Kogudus kui tunnistus maailmale – Kogukonna armastus ja ühtsus kõnetasid teisi – inimesed tulid usule. Nii on ka tänapäeval: ehe kristlik eluviis on evangeeliumi parim kuulutus.

Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.

Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.

Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.

Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega, kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

Vaimne ja praktiline osadus
Ühine elu ja jagamine
Pühendumus õpetusele ja palvele
Jumala ligiolul põhinev aukartus ja rõõm
Koguduse kasv

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

Osadus kui elustiil – Kristlik elu on kogukondlik ja jagatud.
Pühendumus õpetusele – Apostlite õpetus oli aluseks usulisele kasvule.
Leivamurdmine – Viide ühisele söömaajale ja armulauale
Palveelu – Palve ühendas neid Jumalaga.
Ühine vara – hoolitseti üksteise vajaduste eest.
Igapäevane rõõm ja tänulikkus – Usuelu oli rõõmus ja ligitõmbav.
Jumala töö koguduse kasvus – “Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.”