Saalomon palub enesele tarkust
- 1Kn 3:3-15, 2Aj 1:1-13
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 970–930 eKr
- Asukoht: Gibeon, Iisrael
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Saalomon
Lühikokkuvõte loost:
Saalomon armastas Issandat ja käis oma isa Taaveti käskude järgi, kuid ohverdas veel ohvriküngastel, sest templit polnud veel ehitatud.
Ta läks Gibeoni, kuhu oli koondunud rahvas ohverdama, ja ohverdas seal tuhat põletusohvrit.
Öösel Gibeonis ilmus Jumal Saalomonile unenäos ja palus tal valida, mida ta soovib.
Saalomon ei palunud rikkust ega pikka iga, vaid tarkust rahva õigeks juhtimiseks.
Jumal kiitis Saalomoni palvet ja lubas anda talle lisaks ka rikkust, au ja pika elu, kui ta jääb ustavaks.
Saalomon ärkas, tuli Jeruusalemma, ohverdas Issanda seaduselaeka ees ja korraldas pidusöögi oma sulastele.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Tarkuse taotlemine üle kõige muu – Saalomoni eeskuju julgustab meid paluma Jumalalt eelkõige tarkust, mitte materiaalseid hüvesid. Jumal hindab südamehoiakut, mis otsib tema tahet ja õiglust.
Jumal vastab alandlikule ja siirale palvele – Kui meie soovid on kooskõlas Jumala plaanidega ja tulevad alandlikust südamest, siis Ta kuuleb ja vastab.
Tõelise edu allikas on Jumala soosing – Edu, au ja küllus ei tule ainult pingutusest, vaid Jumala armust ja juhtimisest. Kui me otsime esmalt Jumala tarkust, siis muu lisatakse meile.
Juhtidel on eriline vastutus – Saalomoni taotlus tarkuseks näitab, et juhtimine peaks põhinema õiglusel, mõistmisel ja teenival südamehoiakul, mitte isiklikul kasul.
Usuline alandlikkus on Jumala silmis hinnaline – Saalomoni unenäos avaldub Jumala valmidus suhelda inimesega, kes on Temaga lepingus ja soovib Teda kuulata.
Saalomon armastas küll Issandat, käies oma isa Taaveti seadluste järgi, aga ta ohverdas ja suitsutas alles ohvriküngastel.
Nõnda läks kuningas Gibeoni, et seal ohverdada, sest see oli suur ohvripaik; tuhat põletusohvrit ohverdas Saalomon sealsel altaril.
Gibeonis ilmutas Issand ennast Saalomonile öösel unes; ja Jumal ütles: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!”
Ja Saalomon vastas: „Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi.
Ja nüüd, Issand, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss – ei mõista minna ega tulla.
Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud – suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast.
Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Et Saalomon just seda palus, siis oli see kõne Issanda silmis hea.
Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.
Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.
Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi.”
Ja Saalomon ärkas, ja vaata, see oli olnud unenägu. Kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta astus Issanda seaduselaeka ette, ohverdas põletusohvreid ja valmistas tänuohvreid ning tegi kõigile oma sulaseile suure peo.
1
Ja Saalomon, Taaveti poeg, osutus tugevaks oma kuningriigis, ja Issand, tema Jumal, oli temaga ning tegi ta väga suureks.
Ja Saalomon andis käsu kogu Iisraelile, tuhande- ja sajapealikuile, kohtumõistjaile ja kõigile juhtidele kogu Iisraelis, perekondade peameestele, ja Saalomon ning terve kogudus koos temaga läksid ohvrikünkale, mis oli Gibeonis, sest seal oli Jumala kogudusetelk, mille Issanda sulane Mooses kõrbes oli teinud.
Ometi oli Taavet toonud Jumala laeka Kirjat-Jearimist paika, mille Taavet selleks oli valmistanud; sest ta oli Jeruusalemmas selle jaoks telgi üles löönud.
Aga vaskaltar, mille Betsaleel, Huuri poja Uuri poeg, oli teinud, oli seal Issanda elamu ees; seal otsisid Saalomon ja kogudus Issandat.
Ja Saalomon ohverdas seal Issanda ees kogudusetelgi vaskaltaril; ta ohverdas selle peal tuhat põletusohvrit.
Selsamal ööl ilmutas Jumal ennast Saalomonile ja ütles talle: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!”
Ja Saalomon vastas Jumalale: „Sa oled Taavetile, mu isale, suurt heldust osutanud, ja oled minu tema asemele kuningaks tõstnud.
Nüüd, Issand Jumal, saagu tõeks su sõna mu isale Taavetile, sest sa oled mu kuningaks tõstnud rahvale, keda on nõnda palju nagu põrmu maa peal!
Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle rahva eesotsas, sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Ja Jumal ütles Saalomonile: „Et see sul südame peal on ja et sa ei ole palunud rikkust, varandust ega au, ka mitte oma vaenlaste hinge, ja et sa ei ole palunud isegi mitte pikka iga, vaid oled enesele palunud tarkust ja mõistust, et saaksid kohut mõista rahvale, kellele ma sind olen kuningaks tõstnud, siis olgu sulle antud tarkust ja mõistust! Ja ma annan sulle ka rikkust, varandust ja au, nagu seda ei ole olnud kuningail enne sind ega ole ühelgi pärast sind.”
Ja Saalomon tuli ohvrikünkalt Gibeonist, kogudusetelgi eest, Jeruusalemma ja valitses Iisraeli üle.
Loe ka teisi lugusid:
Vali tegelase järgi
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Tarkus Jumalalt kui elu alus – Jumala antud tarkus on ülimalt väärtuslik ja oluline õigeks elu- ja juhtimisviisiks.
Palve vägi ja Jumala vastus – Jumal vastab, kui inimene Teda siiralt otsib ja palub Tema tahtmist.
Õiglane juhtimine – Hea juht ei otsi isiklikku kasu, vaid mõistust ja südametarkust rahva teenimiseks.
Alandlikkus ja sõltuvus Jumalast – Saalomoni alandlikkus väljendab teadlikkust, et inimene vajab Jumala juhatust.
Jumala heldus ja arm – Jumal annab palju rohkem, kui inimene oskab paluda, kui tema süda on õige.
Jumala liit oma rahvaga – Jumal jätkab oma tõotuste täitmist, kui rahvas ja juhid jäävad ustavaks.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Tarkuse motiiv – Saalomoni palve keskmes ei ole rikkus ega võim, vaid tarkus rahva õigeks juhtimiseks.
Unenäos Jumala ilmutus – Jumala kõnetamine unenäos viitab Tema suveräänsele viisile suhelda inimestega.
Alandlikkuse motiiv – Saalomoni enesekirjeldus „ma olen alles noor“ väljendab sõltuvust Jumalast.
Tõotuste täitumine – Viide Taaveti soole kui Jumala lepingurahvale rõhutab Jumala ustavust.
Ohverdamine ja tänu – Saalomoni tänuohvrid ja pidu Jeruusalemmas kinnitavad südame tänulikkust ja austust Jumala vastu.
Troonile asumise legitiimsus – Tarkusepalve kaudu kinnitab Saalomon end kui Jumala poolt seatud kuninga.
Rahva teenimise ideaal – Saalomoni motiiv on teenida rahvast õiglaselt, mitte valitseda egoistlikult.
