Stefanose surmamine
- Ap 7:54-60
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~30 või 33 pKr
- Asukoht: Jeruusalemm, Iisrael
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Stefanos (märter), Saulus

Lühikokkuvõte loost:
- Pärast Stefanose teravat süüdistust Suurkohus vihastab.
- Stefanos, täis Püha Vaimu, näeb nägemust Jeesusest Jumala paremal käel.
- Ta kuulutab seda valjult, mille peale rahvas viib ta linnast välja ja viskab kividega surnuks.
- Surres palvetab Stefanos oma mõrvarite eest, öeldes: „Issand, ära pane neile seda patuks.“
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Julgus seista tõe eest võib maksta maise elu, aga mitte igavest elu.
Andestamine vaenlastele on tõelise usu märk.
Jeesuse järgimine tähendab vahel ka kannatamist – isegi kuni surmani.
Tõeline usuelu ei lõpe hirmu ega vägivallaga, vaid lootuse ja rahuga.
Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.
Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.”
Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!”
Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
Tooltip test
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Märtrisurm
Nägemus Jeesusest
Usk kuni lõpuni
Andestus ja palve
Surm kui „uinumine“
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Süda ja elu, mis on täielikult avatud Jumala juhtimisele.
Nägemus Jeesusest
Kividega surnuks viskamine
Surmahetke palve
Saulus kui tunnistaja (hilisem Paulus)