Eelija võetakse taevasse
- 2Kn 2:1-11
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~
- Asukoht: Gilgal, Iisrael
- Asukoht: Peetel, Iisrael
- Asukoht: Jeeriko, Iisrael
- Asukoht: Jordani jõgi, Iisrael
- Asukoht: Jordaania
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Eelija, Eliisa
Lühikokkuvõte loost:
- Eelija ja Eliisa liiguvad Gilgalist Peetelisse, Jeerikosse ja läbi Jordani.
- Eelija lööb oma kuuega vett, jõgi jaguneb ja nad lähevad kuivalt üle.
- Eelija lubab Eliisale topeltosa oma vaimust.
- Tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
- Tõeline ustavus Jumalale tähendab järjekindlat järgimist lõpuni, isegi kui teekond on raske.
- Jumal annab oma töö jätkajatele uue jõu ja vaimu, kui nad püsivad Tema kutsele truud.
- Lahkumised ja muutused võivad olla osa Jumala suuremast plaanist.
Kui Issand tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.
Ja Eelija ütles Eliisale: „Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Peetelisse!” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad läksid alla Peetelisse.
Ja prohvetijüngrid, kes olid Peetelis, tulid välja Eliisa juurde ja küsisid temalt: „Kas sa tead, et Issand võtab täna ära su isanda su pea kohal?” Ja ta vastas: „Küllap minagi tean. Olge vait!”
Ja Eelija ütles temale: „Eliisa, jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jeerikosse!” Aga tema vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad tulid Jeerikosse.
Ja prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, astusid Eliisa juurde ja küsisid temalt: „Kas sa tead, et Issand võtab täna ära su isanda su pea kohal?” Ja ta vastas: „Küllap minagi tean. Olge vait!”
Ja Eelija ütles temale: „Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jordani äärde!” Aga ta vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad mõlemad läksid.
Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngritest läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatusid Jordani ääres.
Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda.
Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: „Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!” Ja Eliisa ütles: „Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!”
Ta vastas: „Sa oled palunud rasket asja. Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni.”
Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse.
Kui Eliisa seda nägi, siis ta hüüdis: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!” Seejärel ei näinud ta teda enam.
Siis ta haaras kinni oma riideist ja käristas need lõhki kaheks tükiks.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
- Jumala väe järjepidevus.
- Vaimne pärand ja teenistuse edasiandmine.
- Ustavuse ja kuulekuse tasu.
- Taevane tõotus ja uue alguse märk.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
- Mantel kui vaimse pärandi sümbol.
- Vee jagunemine – Jumala väe ilming.
- Tulised vankrid ja tulised hobused kui jumaliku kohalolu tunnus, mitte sõiduvahend.
- Õpetaja ja õpilase side, mis sümboliseerib usu edasiandmist põlvkondade vahel.
- Tuulepöörises läks Eelija taevasse.
