Paulus Roomas
- Ap 28:17-31
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 60 - 62 pKr
- Teekond: Rooma, Itaalia
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Saulus/Paulus
Lühikokkuvõte loost:
Kolm päeva pärast Rooma saabumist kutsub Paulus kokku kohaliku juudi kogukonna juhid.
Ta selgitab neile oma olukorda ja rõhutab, et pole juudi rahvast ega kombeid kuidagi rünnanud.
Juudid vastavad, et nad pole Pauluse kohta midagi halba kuulnud, aga tahavad kuulda tema seisukohti seoses kristlusega.
Määratud päeval kogunevad nad suuremal arvul Pauluse juurde, kes seletab neile Jumala riiki ja Jeesust, kasutades Moosese seadust ja prohveteid.
Mõned usuvad, teised mitte. Lahkumisel ütleb Paulus neile Jesaja kaudu, et pääste läheb nüüd paganatele – ja nemad võtavad selle vastu.
Paulus jääb veel kaheks aastaks oma üüritud eluasemesse, kuulutades Jumala riiki julgelt ja takistamatult.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Isegi piiratud oludes on võimalik olla viljakas Jumala tööriist.
Tunnistamine ei sõltu alati inimeste vastuvõtlikkusest – Jumala sõna tuleb kuulutada ustavalt.
Vaimne vabadus võib eksisteerida ka füüsilises vangistuses.
Jumala riigi sõnum on suunatud kõigile – juutidele ja paganatele.
Tooltip test
Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: „Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle roomlaste kätte.
Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.
Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin sunnitud nõudma keisri kohut – mitte sellepärast, et mul oleks milleski süüdistada oma rahvast.
Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.”
Aga nemad ütlesid talle: „Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud.
Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal.”
Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.
Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.
Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui Paulus oli öelnud neile selle sõna: „Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie isadele:
„Mine selle rahva juurde ja ütle:
Kuuldes te kuulete ega mõista,
ja vaadates te vaatate ega näe.
Sest selle rahva süda on paadunud
ja nad kuulevad kõrvadega raskesti
ja pigistavad oma silmad kinni,
et nad silmadega ei näeks
ja kõrvadega ei kuuleks,
et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks,
et ma võiksin parandada neid.”
Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!”
Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.
Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid, kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.
Loe ka teisi lugusid:
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Jumala sõna levik takistustest hoolimata.
Juutide ja paganate reaktsioon evangeeliumile.
Ustavus kutsumusele elu lõpuni.
Evangelismi julgus ja vabadus isegi vangistuses.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Juudi kuulajaskond kui peegel – uskumine vs uskmatuks jäämine.
Jesaja tsitaat kui Jumala kohtuotsus rahva kõvast südamest.
Kahe aasta periood – Paulus kui õpetaja ja kuulutaja vabaduse piirides.
Viimane pilt Apostlite tegude ramatus: evangeeliumi kuulutatakse „julgelt ja takistamatult“ – rõõmus lõpp.
