Rahe

„Kui vaarao nägi, et vihm, rahe ja müristamine lakkasid, siis ta patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks, tema ja ta sulased.”

Kuldsalm

2Ms 9:34

Lühikokkuvõte loost:

Jumal käsib Moosesel taas minna vaarao juurde ja nõuda Iisraeli vabastamist.
Moosese kaudu kuulutab Jumal enneolematut nuhtlust – rasket rahet, mis hävitab inimesed, loomad ja põllusaagi.
Mõned egiptlased võtavad hoiatust tõsiselt ja viivad oma karja varju, teised aga ei hooli.
Rahe tuleb koos tulega ja hävitab põllud, puud ja karja, välja arvatud Gooseni piirkonnas, kus elavad iisraellased.
Vaarao tunnistab oma süüd ja palub Moosest, et ta palvetaks nuhtluse lõppemiseks.
Mooses palvetab, rahe lõpeb, kuid vaarao südame kõvadus naaseb ja ta ei lase rahvast vabaks.

Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:

Kuulamine ja reageerimine hoiatusetele võib päästa elusid – tähelepanelikkus ja vastutustunne on vajalikud.
Inimene kipub kriisihetkel andma lubadusi, kuid rahu saabudes unustab ja naaseb endiste mustrite juurde.
Jumala sõnumi eiramine toob tagajärjed; tarkus seisneb õppimises enne, kui kahju käes.
Õiglus ja halastus käivad koos: isegi nuhtluste keskel pakub Jumal võimalust pääseda neile, kes kuulavad.

Siis Issand ütles Moosesele: „Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!

Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu maailmas.

Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud, aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nimi kogu maailmas.

Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna, vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini.

Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal on! Kõigi inimeste ja loomade peale, kes on väljal ega ole viidud koju, langeb rahe ja nad surevad.”

Kes vaarao sulaseist kartis Issanda sõna, päästis oma sulased ja karja koju.

Aga kes ei võtnud Issanda sõna südamesse, jättis oma sulased ja karja väljale.

Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja loomade peale, ja kõigi taimede peale Egiptusemaal!”

Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Issand andis müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Issand laskis Egiptusemaale rahet sadada.

Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad, milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates.

Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal, niihästi inimesed kui loomad; ja rahe lõi maha kogu rohu ning murdis kõik puud väljal.

Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud rahet.

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: „Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.

Paluge Issandat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest.

Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!”

Ja Mooses vastas temale: „Kui ma olen linnast välja läinud, siis ma sirutan oma käed Issanda poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole enam, et sa teaksid, et maa on Issanda päralt.

Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda Jumalat Issandat.”

Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras; nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised.

Ja Mooses läks ära vaarao juurest, linnast välja, ja sirutas oma käed Issanda poole: müristamine ja rahe lakkasid ning vihma ei sadanud enam maa peale.

Kui vaarao nägi, et vihm, rahe ja müristamine lakkasid, siis ta patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks, tema ja ta sulased.

Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna – nagu Issand oli Moosese läbi öelnud.

Loe ka teisi lugusid:

Vali temaatika järgi

SUURED TEEMAD:

Võim ja alistumine – vaarao kangekaelsus vs Jumala ülemvõim.
Kohtumõistmine ja halastus – karistus tuleb, kuid inimestele antakse valida pääsemise tee.
Inimese südamlikkus ja kõvadus – osa egiptlasi kuulab ja pääseb, osa jääb trotslikuks.
Jumala kontroll looduse üle – rahe kui märk Jumala väest, mis ületab Egiptuse jumalad.

MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:

Hoiatamine enne nuhtlust – Jumal ei karista pimesi, vaid annab võimaluse ette valmistuda.
Erinevus Egiptuse ja Iisraeli vahel – Gooseni piirkond jääb puutumata, rõhutades Jumala valikut ja kaitset.
Vaarao kahetsemise näiline siirus – ajutine meeleparandus, mis ei vii tegeliku muutuseni.
Loodusjõud kui relv – rahe, tuli ja äike muutuvad Jumala tööriistaks inimliku uhkuse murdmiseks.