Joosepi tegevus näljahäda leevendamiseks
- 1Ms 47:13-26
- Toimumisaeg: umbes aastatel ~ 1720-1690 eKr
- Asukoht: Egiptus
- Tõlked: 1997 Piibel
- Isikud: Joosep
Lühikokkuvõte loost:
Nälg Egiptuses ja Kaananis süveneb, mistõttu rahvas tuleb Joosepi juurde abi otsima.
Kõigepealt annavad nad vilja eest raha, kuid kui see otsa saab, müüvad nad oma kariloomad.
Hiljem annavad nad oma maad ja lõpuks isegi iseenda vaarao teenistusse, et ellu jääda.
Joosep kehtestab korra, et edaspidi kuulub viiendik saagist vaaraole, ülejäänu jääb rahvale toiduks ja külvamiseks.
Praktiline tähendus tänapäeva jaoks:
Rasked ajad panevad inimesi hindama elu ja toidu väärtust rohkem kui vara.
Mõistlik majandamine ja strateegiline juhtimine võivad päästa terve rahva.
Juhi roll on hoida õiglane tasakaal — kaitsta inimesi, aga samas tagada kord ja stabiilsuse püsimine.
Ellujäämine nõuab vahel alandlikkust ja valmisolekut loobuda omandist, et elu säiliks.
Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.
Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.
Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: „Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?”
Ja Joosep vastas: „Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas.”
Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.
Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: „Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.
Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud?
Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!”
Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.
Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.
Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.
Ja Joosep ütles rahvale: „Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!
Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele.”
Ja nad vastasid: „Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks.”
Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.
Tooltip test
Loe ka teisi lugusid:
Vali tegelase järgi
Vali temaatika järgi
SUURED TEEMAD:
Ellujäämine ja alistumine – rahvas peab oma varast loobuma, et elu säilitada.
Jumala juhtimine kriisis – Joosepi tarkus toob pääste mitte ainult oma perele, vaid tervele rahvale.
Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused – Egiptus muutub tsentraalseks riigiks, kus maa ja inimesed kuuluvad vaaraole.
Tänulikkus pääste eest – isegi orjastumise hinnaga tunnistavad inimesed, et Joosep on nad elus hoidnud.
MOTIIVID / SISULISED ELEMENDID:
Nälg ja leib – liikumapanev jõud, mis suunab inimeste valikuid.
Vaarao võim – poliitiline ja majanduslik keskus tugevneb Joosepi korralduste kaudu.
Andmine ja loobumine – rahvas annab esmalt raha, siis karja, siis maa ja lõpuks iseend.
Ellujäämise seadus – uus kord (1/5 vaaraole) saab Egiptuse majanduse ja rahva elu aluseks.
