Kuidas armastada neid, kellega on raske?
See küsimus tekib siis, kui suhe jääb, aga kergus ja rõõm kaovad.
Piiblis ei peeta sellist armastust inimese loomulikuks võimeks. See toetub Jumalale, kes jääb ustavaks ka siis, kui inimene eksib.
Taaveti ja Sauli loos ei ole küsimus selles, kas Saul on hea või halb inimene.
Küsimus on selles, et Saul on Issanda võitud kuningas.
Taavet hoidub Sauli tapmisest mitte seepärast, et ta oleks ise veatu, vaid seepärast, et ta ei taha astuda üle piirist, mille Jumal on seadnud.
Jeesus hoiatab südametu sulase loos, kui kergesti ununeb saadud arm.
Halastaja samaarlase loos näitab ta, et ligimeseks saab see kes halastab ka siis, kui sellel on hind.
Ristil ei muutu ebaõiglus õigluseks, aga Jeesus ei lõpeta armastamist.
Ta jätab kohtu Isa kätte.
Need lood ei luba, et armastamine teeb elu lihtsaks.
Nad näitavad, et armastus võib jääda, sest Jumal jääb.
